Alvar Jaaksonil on ilmunud raamat „Küüntest kübar“, kus on eesti mütoloogia lahti joonistatud-kirjutatud. Paljud lood on tuttavad meie lugejatele rubriigist „Puust ja punaseks“.
Kuidas joonistada midagi, mida keegi pole kunagi näinud?
Just seda ongi kõige huvitavam joonistada! Olevused ja asjad, mida on juba kujutatud piltidel või filmides, on nagu valmistoit, kellegi poolt sinu eest välja mõeldud.
Ise teha on palju põnevam.
Mina teen nii.
– Panen kirja kõik faktid, mida joonistatava kohta tean: suuruse, välimuse, omadused, käitumise.
– Loen ja otsin andmeid juurde.
– Joonistan märkmete järgi kõik üles.
Proovi, see on lihtne ja lahe!
Millist mütoloogilist olendit või tegelast oli kõige keerulisem kujutada?
Vist hirmuäratavat rukkihunti. Temast leidsin vaid kaks fakti: tuleb öösel jõest vilja sisse ja on veidi vähi moodi. Joonista siis sellist!
Seda, et ta on hirmus, on keeruline õigesti joonistada. Hakkaksin ta hirmuäratavat välimust ise välja mõtlema ja see poleks õige.
Kas eesti pärimust uurides üllatas sind miski eriti?
Kui palju pärimusest elab ja seostub tänapäevaga! Kratt on nagu robot, kes vihub sinu eest muru niita või pesu pesta. Või nagu pensionifond, mis sulle raha kokku tassib. Võlupeegel on nagu AI assistent, kes sulle nõu annab ja teadmisi kokku luuletab.
Kui sul oleks küüntest kübar, keda või mida tahaksid selle abil näha?
Tahaksin sellist kübarat väga, see oleks võimas! Kõigepealt plaanin lugeda loomade mõtteid – miks nad midagi teevad ja mida elust arvavad. Seejärel kiigata puutüve ja maa sisse, leida kivistisi ja varandust. Siis läheksin jalka finaalis väravavahi või kontserdil muusiku kõrvale.
Ajalukku ja tulevikku piiluks muidugi ka.






