Lapse õiguste saadikud: noored, kes seisavad laste eest

Gümnasistid Heleri Treit (17) ja Matthias Kalja (17) on Lastekaitse Liidu juures tegutsevad lapse õiguste saadikud. Hea Laps uuris neilt, millega saadikud tegelevad.

Praegu on tegutsevaid lapse õiguste saadikuid paarikümne ringis ning nad jagunevad tiimideks, kus tehakse koostööd ja viiakse ellu projekte. „See arv muutub kogu aeg, sest mõned lõpetavad ja uued tulevad peale,“ selgitavad noored.

Saadikuks saamine eeldab eelkõige huvi ja valmisolekut ühiskonnas kaasa rääkida. Kandideerides tuleb läbida vestlus ning näidata teadmisi lapse õigustest. „Kui sa oled huvitatud ja tahad midagi ühiskonnale kasulikku teha, siis see ongi piisav,“ märgivad noored.

Matthias oli juba põhikooli ajal Tõrva noortevolikogu aseesimees. Nüüd õpib ta Tallinnas, kuid jätkab aseesimehe rollis ja on Eesti Noorteühenduste Liidu nõukogu liige. „Tundsin, et soovin esindada noorte huve konverentsidel ja kirjutada artikleid veel rohkem. Üks mu sõber soovitas kandideerida ja nii see läks,“ räägib ta.

„Mul on alati olnud tung olla aktiivne, tahan igal pool käia ja ühiskonda panustada,“ jutustab Heleri. Kuidas aga leida võimalusi? Ühel päeval kirjutati e-koolis, et toimub üritus, kus Lastekaitse Liit tutvustab lapse õigusi ja otsib uusi saadikuid. „Ma läksin kohale ja sain poole tunniga aru, et see on midagi mulle!“

Sild laste ja täiskasvanute vahel

Laste õiguste saadikute peamine roll on vahendada lapsi ja täiskasvanuid. Nad viivad laste teadmisi ja kogemusi otsustajateni ning selgitavad samal ajal noortele nende õigusi.

„Me oleme justkui lüli laste ja täiskasvanute vahel,“ kirjeldavad noored.

See tähendab koolides töötubade läbiviimist, arvamuslugude kirjutamist ja projektides osalemist. Saadikud esindavad nii lapsi kui Lastekaitse Liitu mitmesugustel üritustel ja nende kaudu jõuab noorte sõnum koguni ministeeriumiteni. Töö on projektipõhine ning noored saavad ise valida, millises tegevuses osalevad. Lisaks kohtuvad saadikud omavahel regulaarselt ja arutlevad veebis.

Noorte mured: vaimne tervis ja digimaailm

Saadikute sõnul kerkivad nende töös kõige sagedamini esile kaks teemat: noorte vaimne tervis ja digikeskkonna mõju.

„Vaimne tervis on suur teema,“ kinnitavad Heleri ja Matthias. Samuti räägitakse palju sotsiaalmeediast ja telefonikasutusest.

Noored rõhutavad, et lihtsad keelud ei tööta. „Kui telefon ära võtta, võib see tekitada isolatsiooni ja uusi probleeme,“ märgitakse. Selle asemel peetakse oluliseks selgitada ja tõsta teadlikkust.

Ka sotsiaalmeediat nähakse olulise suhtluskanalina. „Sotsiaalmeedia on suhtlemise viis – selle kadumine tekitaks üksindust,“ selgitab üks saadikutest.

Kas noored tunnevad oma õigusi?

Saadikute kogemus näitab, et noored ei ole oma õigustest igal pool võrdselt teadlikud. On ka noori, kes ei julge oma muredest rääkida või ei oska neid sõnastada. Samuti kipuvad täiskasvanud eeldama, et noored on teadlikumad, kui nad tegelikult on. See loob olukorra, kus laste ja täiskasvanute suhtlus vajab rohkem selgitamist ja usaldust.

„Meil on loodud küll justkui hästi palju võimalusi kaasa rääkida, aga mõnel konverentsil on tunne, et täiskasvanud saavad küll noorte muredest teada, aga midagi ette ei võta,“ räägivad noored murekohtadest. „Täiskasvanud kuulevad, aga ei kuula.“

Samas on noored järjest teadlikumad. „Ma olen alati õnnelik, kui lähen kooli töötuba tegema ja selgub, et kõik teavad lasteabi telefoninumbrit 116 111,“ rõõmustab Heleri.

Kokkuvõtteks

Lapse õiguste saadikud näevad oma rolli eelkõige sillana kahe maailma vahel. Nad aitavad lastel mõista oma õigusi ning annavad täiskasvanutele ülevaate noorte kogemustest.

„Meie roll ongi ehitada silda laste ja täiskasvanute vahele,“ võtavad noored kokku.

Oluline!

Lapse õiguste konventsiooni võttis Ühinenud Rahvaste Organisatsioon vastu 1989. aastal.
Eesti liitus konventsiooniga 1991. aastal.
Konventsioon ütleb, et igal lapsel on õigus kaitsele, haridusele, tervisele ja arvamuse avaldamisele.
Eestis seisab laste õiguste eest ja tutvustab neid Eesti Lastekaitse Liit.
Lasteabi telefon on Eestis 116 111.