Selle aasta viimasele ajakirjale joonistas kaanepildi Priit Rea. Loe temaga intervjuud.
Millised on su lemmik jõulu- või talvehetked lapsepõlvest?
Kui mina väike olin, siis meie kodus jõule ei peetud. Isegi kuuskede müük oli enne jõule keelatud. Kes kuskilt sai, eks see vaikselt pidas! Hiljem, kui vanemaks sain, asi muidugi muutus. Mäletan, et jõulude ajal sai ikka kirikus käidud, see andis kuidagi ilusa jõulutunde. Minu vanaemale meeldis ka jõululaule laulda. Tal olid need enamasti kõik peas.
Oled tegutsenud illustraatorina pika aja jooksul. Mis on raamatute illustratsioonis selle aja jooksul muutunud?
Muutunud on päris palju, eriti paberi ja trüki kvaliteet. Nii nagu vanasti, see tähendab akvarelliga paberile, illustreerib tänapäeval üsna vähe kunstnikke. Enamik – eriti nooremad illustraatorid – joonistab digipliiatsiga otse arvutisse.
Mina eelistan esialgse visandi ja alusjoonistuse teha tavalise pliiatsiga paberile, see annab parema tunnetuse, aga eks ta on natuke harjumise asi. Hiljem siis skaneerin pildi ja värvin juba arvutis. Arvutil on oma suured eelised, kasvõi see, et kui midagi läheb nässu, saab tehtut tagasi võtta ja uuesti teha.
Millist tehnikat või nippi soovitad noortele illustratsioonihuvilistele?
Mingit nippi ma soovitada ei oska, igaüks peab oma nipid ikka ise leiutama. Tuleb lihtsalt otsast alata, palju joonistada ja küll ta siis tuleb, nipid samuti! Vana tõde, et harjutamine teeb meistriks, kehtib ka siin.
