Raamatuid “Pruudirööv” ja “Oskar ja mina” tutvustavad Marleen Käär ja Melania Van Muylem.
Pruudirööv
„Pruudirööv“ on Supilinna salaseltsi Rampsi tegemistest rääkiva raamatusarja kõige uuem raamat. Tegemist on sarja 12. raamatuga, aga selle nautimiseks ei pea kõiki eelnevaid läbi lugema, kuna igaüks neist räägib omaette loo.
Nii selle kui eelnevate raamatute tegevus toimub Tartus Supilinnas ja kõik kirjeldatud kohad on päriselt olemas.
Raamatu peategelased on Mari oma Prantsuse buldogi Matiga; Sadu, kellele meeldib ronida; Reilika, kes on alati stiilne; Anton, kellele meeldib süüa, ja tema vend Olav. Ühel päeval läksid tüdrukud koos Mari vanaemaga koertenäitusele. Mati läks näitusel kohtunike ette lootuses, et saab maiuse (selle ta ka sai). Hiljem selgus aga, et vanaema sõbranna Prantsuse buldog Anne varastati ära. Õnneks oli kadunud koeral jälitusseade! See leiti aga hoopis musta kassi kaela ümbert …
Asja uurima asudes liitusid Mari, Sadu, Reilika ja Matiga Olav ja Anton ning lahendust otsiti politseiga võidu.
Igal sarja raamatul on tavaliselt hea lõpp, aga kas sel korral ka? Selle teada saamiseks pole teist võimalust, kui raamat läbi lugeda. Raamat valiti 2024. aasta raamatu konkursil parimaks Eesti autori laste- või noorteraamatuks.
Raamatu on kirjutanud Mika Keränen.
Illustreeris Marja-Liisa Plats.
Tutvustas Melania Van Muylem, Brüsseli IV Euroopa Kooli 5. klass
Oskar ja mina
Ida ning tema väikevend Oskar on täiesti tavalised lapsed, kellega lugeja saab kergesti samastuda. Mulle meeldis, et see raamat oli jagatud peatükkideks, milles igaühes keskenduti uuele põhitegevusele. Näiteks ühes peatükis käivad lapsed jõesafaril. Teises taas avastavad vana männionni. Raamatus on ka peatükk jõuludest, mida ei tasu lugeda lastel, kelle kodus käib veel päris jõuluvana.
Raamatus on kandev roll ka laste onu Øyvindil, kes üsna raamatu alguses raske haiguse tagajärjel sureb. Olles ise lähedase kaotuse läbi teinud, oli mul kerge Ida ja Oskariga samastuda. Kui oled harjunud kellegi kohaoluga oma elus, siis on järsku ka kõik tavalised tegevused nii nukrad, kui seda inimest enam sinu kõrval ei ole. Õnneks saavad Ida ja Oskar selle kaotusega hästi hakkama.
Seda raamatut lugedes saab lugeja tunda korraga nii kurbust kui ka rõõmu. Kurbade sündmuste juures on paratamatu, et kurvastad koos raamatutegelasega, kuid kui väikevend sõidab sinu ja sõbranna püsti pandud koogikioskisse või isa sööb koerapissiga lund, siis on paratamatu, et tekib tahtmine naerda.
Raamatu on kirjutanud Maria Parr.
Norra keelest tõlkinud Riina Hanso.
Illustreerinud Åshild Irgens.
Tutvustas Marleen Käär, Osula Põhikooli 3. klass
