Kas sa ikka veel ei tea, kes on näärisokk, või soovid õppida, kuidas libahundiks moonduda? Kui sulle meeldib käsitöö, tasub sul krati tegemises kätt proovida – karta pole midagi, raamatus on õpetus olemas ning see ei tähenda, nagu annaksid oma hinge vanapaganale (sarkasm).
Su väike õde kardab ainult voodi all elavaid koletisi? Tõesti või? Ära muretse, pärast selle raamatu lugemist saab ta ujudes muretseda näkkide ja libakalade, metsas palunõidade, lendvate ja äiatari pärast.
Igal juhul leiad raamatust „Küüntest kübar“ infot kõige müütilise kohta. Saad teada, mida arvasid eestlased vanasti virmalistest, katkust ja seletamatust ebaõnnest.
Raamat paneb tihti kulmu kergitama, sest raske on uskuda, et inimesed päriselt kunagi arvasid, et hankinud endale ussikuninga harja, oskavad nad järsku rääkida kõiki maailma keeli, või leidnud jaaniööl sõnajalaõie, on nad õnnistatud hea õnnega elu lõpuni.
Lahe on see, et müütilisi olendeid tutvustatakse raamatus rohkete piltidega, nõnda et ka need, kes veel lugeda ei oska või teevad seda vaevaliselt, saavad järgida krati tegemise õpetust. Minu lemmiktegelased on maa-alused, koerakoonlased, kratt, põhja konn, Peko. Huvitav oli lugeda, kui palju uskumisi oli ennevanasti virmaliste ja päikese kohta ning mida arvati, kuidas maailm tekkis.
Soovitan „Küüntest kübarat“ lugeda nii neil, kellel on huvi eesti mütoloogia vastu, kui ka neil, kellel ei ole, sest siin on palju pilte ja äkki neid vaadates huvi tekib. Sest mütoloogia on põnev.
Kirjutanud ja joonistanud Alvar Jaakson.
Tutvustas Eti Nõgu, Kuressaare Nooruse Kool, 8. klass
