Priit Põhjala kirjutas tekstid ja sina joonistasid – mida sa selle aja jooksul koomiksite tegemise kohta õppisid?
Absoluutselt kõike, ma polnud ju varem kuigivõrd koomikseid joonistanudki. Koomiksi iga pilt on eraldi kompositsioon ja see kõik peab moodustama ühtse terviku. Koomiks-koomiksilt muutus see aina lihtsamaks. Aga kõige rohkem õppisin vast inimeste kehahoiakuid, ilmeid ja lõpuks ometi ka korralikult käsi joonistama.
Milline on olnud kõige vahvam tagasiside, mida oled oma piltide kohta saanud?
Lugejakiri, milles mainiti, et „see Vanamehe koomiks on mu lemmik!”.
Millised tööd ja tegemised sul parajasti pooleli on?
Mul on juhuslikult pooleli väga palju mitmesuguseid asju. Praegu olen residentuuris Gotlandil, et illustreerida Ester Urbala uut juturaamatut lastele ja ühe Rootsi autori pildiraamatut tüdrukust nimega Elinor. Siis on kujundamisel üks Eesti Instituudi trükis, paari tõlkeraamatu käsitsi kirjutatud tekstid on vaja ära kujundada ja võib-olla kõige ootamatum, aga mu enda jaoks ka põnevam – mu oma kirjutatud autoriraamat lugema õppivatele lastele.
