See on raamatute „Mona isepäine isa“ ja „Mona erakordne ema“ järg. Raamat räägib, kuidas Mona vanematel pole enam tema jaoks aega, sest isal on palju uusi hobisid ja emal liiga palju tähtpäevi, mida vaja tähistada ja korraldada. Nii proovib tüdruk igal moel tähelepanu saada. Ta proovib telefoni kinni jääda, asju valesse kohta koristada või siis maagilist kommiretsepti leiutada. Kas talle pööratakse lõpuks tähelepanu?
See oli väga lustakas ja lõbus raamat lastele, kuid ka meeldetuletus lapsevanematele, et lastega tuleb rohkem aega oma veeta, vastasel juhul teevad nad igasuguseid koerusi. Raamatu ostmisel ongi see risk, et lapsed proovivad neid järele teha ehk selles mõttes peab ette vaatama. Kuigi kõigil ei ole samasugust ägedat onu nagu Ats, kes suvelaagreid teeb, ega vanavanemaid kes matemaatika ülesannete peale magama jäävad. Kirjanikul olid väga huvitavad ideed nii lühikese raamatu kohta.
Samuti meeldisid mulle väga pildid, mis olid värvilised ning originaalsed ning sobisid täpselt kokku raamatu ja selle meeleoluga.
Soovitan seda raamatut kuni kümneaastatele lastele, kes juba ise lugeda oskavad, kuid see sobib ka vanematele ja ettelugemiseks.
Kirjutanud Liis Sein.
Illustreerinud Ulla Saar.
Tutvustas Melania van Muylem, Brüsseli IV Euroopa Kool
