Doktor Tindiplekk kolis raamatusse!
Kas mäletate Heas Lapses ilmunud koomiksit doktor Tindiplekist, Marist ja Mikust? Neid ilmus tervelt viiskümmend ja nüüd on kõik lood koos raamatus „Doktor Tindipleki töötuba“. Koomiksi tekstide autor Priit Põhjala räägib nüüd natuke lähemalt.
Kuidas sündisid doktor Tindiplekk, Mari, Mikk ja teised tegelased?
Kui selgus, et hakkan Heale Lapsele keeleteemalist koomiksit kirjutama, mõtlesin kohe, et peategelane võiks olla üks argiasjus veidi hajameelne teadlasetüüp. Tema nime võtsin raamatust „Pan Kleksi akadeemia“. Kleks tähendab teatavasti tindiplekki, see tundus naljakas ja asjakohane nimi, ja nii sündiski doktor Tindiplekk. Lapselapsed Mikk ja Mari tuli välja mõelda selleks, et Tindiplekil oleks, kellega rääkida, ja lugejatel, kellega samastuda. Nemad on maha kirjutatud paari umbes sama vana koolilapse pealt.
Edasi mõtlesin, et põnevuse huvides peaks olema mõni tegelane, keda kunagi ei näe – Miku ja Mari ema. Temast kõneldakse, ta räägib ka ise, aga pildile kordagi ei ilmu. Emadega sageli ju ongi nii, nad küpsetavad, koristavad ja kamandavad ennastsalgavalt kuskil tagaplaanil … Ülejäänud kõrvaltegelased sündisid juba töö käigus vastavalt vajadusele, et asi liiga üksluiseks ei läheks ja et üht või teist teemat paremini lahti mõtestada.
Sina mõtlesid välja koomiksi sisu, joonistas Ulla Saar. Kuidas oli teha koomiksit koostöös kunstnikuga?
Väga huvitav ja õpetlik. Ma sain palju parema ettekujutuse sellest, kuidas käib kunstniku töö. Ja alati oli põnev Ulla pilte oodata ja siis vaadata, milliseid riideid tegelased seekord kannavad, mis näoilmed neil on … Sageli selgus, et Ulla on joonistades mõne koha lahendanud hoopis teistmoodi, kui mina kirjutades ette kujutasin, ja andnud sedasi loole mingi toreda lisamõõtme.
Siiani avastan Ulla piltidelt varem kahe silma vahele jäänud vahvaid pisiasju, näiteks on ühe pildi peal Tindiplekk ainult ühe tuhvliga. Piltidesse süvenedes näeb ka tegelaste ajas muutumist – Mikule kasvavad pikkamööda eesmised jäävhambad ja nii edasi.
Millest koomiksikogu peamiselt räägib?
Ühe väikese perekonna igapäevastest sekeldustest. Need sekeldused ajendavad aga igasuguseid huvitavaid keeleküsimusi, alates sellest, milline keel on kõige ilusam, kuni selleni, kust tulevad sõnad „rula“, „komm“ ja „näts“.
Küsis Kätlin Vainola
