Hull Teadlane selgitab välja, mis on õnn!
Iga inimese jaoks tähendab õnn natuke erinevat asja, aga tasub mõista, et õnn ei ole rõõm ning kogu aeg rõõmus olla ei ole võimalik ega ilmselt ka vajalik. Võib öelda, et õnn on pikemaajaline rahuolu oma eluga. Mida omakorda see kellegi jaoks tähendab, on muidugi samuti erinev – mõne jaoks on kõige olulisemad head suhted lähedastega, teine eelistab teada, et aitab väga paljusid inimesi, mõni hindab üle kõige uusi kogemusi. Mis sa arvad, mis on sinu õnne valem?
Õnne vitamiinid
Õnnelikkus ja vaimne tervis on valdkond, kus ei ole lihtsaid lahendusi. Igaüks peab ise jälgima, mida ta heaks enesetundeks vajab. On siiski mõned üldised asjad, mis aitavad meid õiget kurssi hoida. Nendeks on liikumine, mitmekülgne toit, piisav uni, suhtlemine lähedaste inimestega ning meeldivad kogemused. Teame ju kõik ütlust „Terves kehas terve vaim“. See, mida me tunneme, on loomulikult seotud sellega, kui puhanud on meie keha ja aju. Suhtlemine lähedastega ning meeldivad kogemused on väga olulised, sest inimene vajab tunnet, et ta kuulub kuhugi. Toredad asjad teevad aga raskustega võitlemise väärtuslikuks. Vaata vaimse tervise vitamiinide kohta noorte vaimse tervise portaalist Peaasi (peaasi.ee).
Mis on suurim takistus, mis ei lase meil õnnelik olla?
Maailmas on palju raskusi ja ebaõiglust. Osa inimesi ütleb aga, et on raskustest hoolimata õnnelikud. Ilmselt võibki öelda, et igaüks on oma õnne sepp, aga tuleb lisada, et ka teiste õnne sepp. Sest kuigi meil võib olla põhjust oma õnnetuses kedagi või midagi süüdistada, ei muuda süüdistamine midagi, muuta oma elu saame ikka ainult ise. Tasub tähele panna, millised on mõttemustrid, mis ei aita meid edasi. Paljud takistused n-ö toodavad ennast ise, näiteks usume, et meie elus ei saa see või teine asi muutuda, ega astu seepärast ka ühtegi sammu, et midagi muuta.
Mida teha, kui tuju on halb?
Esiteks tasub proovida aru saada, mida sa täpselt tunned. Kas sind vaevab üksildus, süü, viha, pettumus, häbi või midagi muud? Mida paremini sa sellest aru saad, seda tulemuslikumalt saad tegutseda. Ebameeldivad tunded ei ole ainult halvad, vaid need annavad meile millestki märku. Kui su lähedane ütles midagi, mis pani sind end halvasti tundma, võib olla abi lihtsast väljaütlemisest: „See, kui sa ütlesid …, pani mind tundma …, sest …“ Sellist vastust kutsutakse peegeldamiseks ning see on palju edasiviivam kui teise süüdistamine, sest inimesed hakkavad süüdistuste peale ennast sageli kaitsma. Kui annad ausalt teada, et teise väljaöeldu mõjus halvasti, võib ütleja aga mõtlema hakata. Ent loomulikult sõltub lahendus väga palju tundest ja sellest, miks sa just nii tundsid. Igatahes on kasulik selle peale natuke mõelda ja proovida rahulikult hingata. Kõige tüüpilisem käitumine kehva tuju korral on enda matmine mõnda nutiseadmesse, mis küll surub meie tunded alla, aga ei lahenda neid ja võib tekitada ajapikku suuremaid probleeme. Raskete tunnetega aitab toime tulla ka mediteerimine – seda on viimasel ajal väga palju uuritud ning selle toime on tõestatud.
Alustuseks soovitan aga vaadata näiteks Vaikuseminutite kodulehel olevaid paariminutisi harjutusi vaikuseminutid.ee/vaikuseminutite-harjutused/.
Hull Teadlane, Tartu ülikooli muuseum
