Eesti Rahva Muuseumi uus põgenemistuba „Kuue ukse saladused“ ei ole lihtsalt mäng, kus tuleb midagi otsida ja ära teha. See on nagu teekond, kus iga ruum on uus peatükk, mis paneb sind natuke teistmoodi mõtlema ja vaatama.
Ühel pärastlõunal saavad Hea Lapse Tartu noored kokku Eesti Rahva Muuseumis ja asuvad avastama uut põgenemistuba, mis sobib esimeseks tutvumiseks kogu muuseumiga. Otsime koos giidiga põgenemistoa üles ja seiklus võib alata!
Kõigepealt satume Raadi mõisa Liphartite salongi. Raadi mõisast sai kunagi kogu muuseum alguse. Nii mõnigi meist on varem põgenemistoas käinud ja kohe saab selgeks, et ERM-is on see teistsugune. Siin ei ole eesmärk kedagi hirmutada, vaid hoopis panna sind ise avastama ja mõtlema.
Liigume ruumist ruumi nagu uurijad – seikleme läbi ajaloo ja jõuame tänapäeva välja. Väga kiiresti saab selgeks, et üksi ei tee siin midagi, tuleb kuulata teisi ja jagada ideid. „Üks märkas ühte asja ja teine midagi muud,“ muljetame pärast. Nii tekib tunne, et see on päris tiimitöö, koos tegemine muudab ülesanded lihtsamaks.
Põgenemistuba on mõeldud peamiselt nooremale koolieale, nii et suuremate laste jaoks oleksid võinud vihjed veidi keerulisemad olla. Meie seltskond oleks soovinud kauem nuputada. Samas leiti, et põgenemistoa idee on väga äge ja ERM-i on põnev avastada lugude kaudu.
Kui viimane ruum läbitud ja oleme tagasi reaalsuses, saame veel ühe põneva üllatuse osaliseks. Väljapääsu juures on fotomasin, mille abil saab ajas rännata, endast endisaegseid fotosid klõpsida ning saata need meilile. Siin õnnestub meil jäädvustada ka mitmeid kummituslikke fotosid. Rõõmu jätkub kauaks!
Ja nüüd ongi aeg minna kogu muuseumi avastama! Tartu lapsed ei ole siin esimest korda, maja pakub alati põnevust ja kõik kinnitavad nagu ühest suust: „Siin on mõnus olla!“
Näituse „Kohtumised“ audiogiid
Katsetasime uut laste audiogiidi, millele on tekstid kirjutanud Triinu Laan.
Iga laps saab pihku väikse audiogiidi ja asub avastama. Selgub, et esemed on saanud hääle! Endast jutustavad näiteks pangaautomaat, vana telefon, aurumasin ja paljud teised. Igaüks neist räägib omamoodi, mõne jutt on naljakas, mõni meenutab vanu aegu, üks on natuke uhke ja teine jutustab oma loo lihtsalt rahulikult ära.
Audiogiid on hea selle poolest, et sa ei pea kiirustama ja saad liikuda muuseumis omas tempos. Iga lugu on lühike ja seda võib kuulata nii mitu korda, kui tahad. Märgid muuseumis aitavad õiged esemed üles leida. Audiogiid sobib kõige rohkem koolilastele, aga kuulata võib seda igaüks, kes tahab muuseumis omaette seigelda.
Lapsed arvavad nii!
„Need lood on hästi kirjutatud, tekib tunne, et asi ise räägib!“
„Asjade jutt jäi paremini meelde kui tavaline selgitus.“
„Soovitan. Võta kindlasti audiogiid, kui siia tuled!“
„Ma olin kogu aeg arvanud, et audiogiid on igav, aga see oli hoopis väga huvitav!“
- Kui jõudsid muuseumi, siis uuri audiogiidi kohta täpsemalt A-sissepääsu valvelauast!
Tekst ja fotod Kätlin Vainola
