Mis tunne on õppida keelt, mida räägib vaid natuke üle miljoni inimese? Qiaoqiao Li teab vastust. Hiinast pärit Tartu Ülikooli tudeng õpib eesti keelt ning jagab oma kogemusi ka sotsiaalmeedias.
Qiaqiao nime on eestlastel lihtne hääldada – see kõlab nagu „tsau-tsau“.
Küsis Kätlin Vainola
Fotod erakogu
Milline oli sinu lapsepõlv? Kas elasid linnas või maal ja mida sulle lapsena kõige rohkem teha meeldis?
Kui olin väike, elasin ma maal. Mu vanemad olid tööga väga hõivatud, seega elasin koos oma vanaema ja vanaisaga. See oli minu lemmikaeg, sest nende juures oli väga ilus. Meil oli oma väike hoov ja vanavanemad pidasid palju loomi. Suvel meeldis mulle kõige rohkem jões väikseid kalu püüda, metsasalus kiigel magada ja sõpradega mängida.
Milline nägi välja sinu tavaline koolipäev, kui olid 10–12-aastane?
Tavaliselt käisin hommikul koolis ja pärast kooli läksin kas otse koju õppima või sõbra juurde mängima. Alguses oli minu koolipäev väga igav, sest läksin linna umbes kümneaastaselt. Kõik oli uus ning ma olin üsna tagasihoidlik ja üksi, aga kui leidsin sõpru, muutus elu palju huvitavamaks. Koolis oli vaja väga palju õppida, aga ma sain hakkama.
Mis on sinu arvates Hiina ja Eesti kooli kõige suurem erinevus?
Ma tean Eesti koolidest veel üsna vähe, aga vestlustest Eesti sõpradega olen kuulnud, et Eesti koolis on palju igasuguseid aineid, näiteks käsitöö, lugemine ja kunst. Hiinas pööratakse mõnes koolis neile ainetele vähem tähelepanu ja keskendutakse rohkem näiteks matemaatikale, inglise keelele ja bioloogiale. Teine suur erinevus on koolipäeva pikkus. Eestis näen sageli, et õpilased on tänaval ja lähevad koju juba umbes kell 14. Minu kodukohas lõppes kool tavaliselt kella 17 paiku ja gümnaasiumis isegi 21 või 22.
Miks otsustasid hakata õppima just eesti keelt, mis on nii haruldane?
Mind on keeled alati huvitanud. Lapsena tundus mulle lihtsalt lahe rääkida võõrkeelt, hiljem sain aru, et keel ei ole ainult keel, vaid ka kultuuri ja ajaloo kandja. Kui kandideerisin ülikooli, märkasin, et eesti keelt sai õppida ainult ühes ülikoolis. See tundus mulle väga hea ja samas väga lahe võimalus õppida nii väikest ja erilist keelt.
Milline eesti sõna on sinu meelest kõige naljakam või toredam?
Mulle meeldib väga sõna „nunnu“, sest see näeb armas välja ja kõlab ka armsalt. Kõige naljakam sõna on minu arvates „töööö“, sest seda öeldes on tunne, nagu tahaks oksendada, ja ka selle tähendus ei ole eriti meeldiv. Hahahaa.
Mis on kõige naljakam keeleaps, mis sinuga eesti keelt õppides on juhtunud?
Üks väga naljakas, aga ka piinlik lugu oli see, et ma ajasin pidevalt segamini sõnad „imelik“ ja „imeline“. Ükskord rääkis mu sõber millestki väga imelikust ja mina ütlesin: „Kui imeline!“
Mis on sind Eestis elades kõige rohkem üllatanud?
Eestis elades olen kogenud palju kultuurierinevusi ja kultuurišokki, aga kõige üllatavam on olnud see, kui palju on mind julgustatud ja toetatud, kui palju tähelepanu ma olen saanud – see, kui toetavad on eestlased eesti keele õppijate suhtes.
Miks sa otsustasid hakata oma elu Eestis sotsiaalmeedias jagama?
Alguses tahtsin lihtsalt jagada ühte eesti keele sõna ja öelda, et ma õppisin just uue sõna. Ma ei osanud oodata, et see video nii palju tähelepanu saab. Seejärel hakkasin rohkem jagama ja sain julgust juurde. See andis mulle rohkem motivatsiooni eesti keelt õppida ja oma keeleõpet teistele näidata. See on minu jaoks väga väärtuslik kogemus ja ma loodan, et saan anda ka teistele eesti keele õppijatele natuke motivatsiooni.
Mida sa tahaksid, et Eesti lapsed Hiina kohta rohkem teaksid?
Ma arvan, et Eesti lapsed võiksid Hiina kohta õppida just neid asju, mis neile huvi pakuvad. Hiina ja Eesti on teineteisest kaugel ning kultuurid on väga erinevad, mistõttu tekivad tihti arusaamatused või stereotüübid. Ma loodan, et lapsed julgevad seda teistsugust riiki avastada. Huvi on parim õpetaja – kui miski sind huvitab, siis uuri ja avasta!
Kas sulle meeldib lugeda ja kui meeldib, siis millist tüüpi raamatuid?
Lapsena meeldis mulle väga lugeda, eriti krimi- ja põnevusromaane （inglise keeles mystery novel）. Need lood viisid mind teise maailma ja panid palju mõtlema. Ma ei taha seda tunnistada, aga kahjuks loen praegu palju vähem – mu keskendumisvõime ei ole enam nii hea. Praegu loen ma peamiselt eestikeelseid lasteraamatuid, et keelt õppida.
Kuidas tähistatakse Hiina uut aastat sinu peres?
Hiina uusaasta on hiinlaste jaoks aasta kõige tähtsam pidu, natuke nagu jõulud. Kõik on täis punaseid kaunistusi ja inimesed tulevad kokku. Lapsena meeldis mulle kõige rohkem sõpradega väikseid ilutulestikke lasta. Kodus valmistatakse palju maitsvat toitu ning kõige tähtsam on koos olemine.
Mis on Hiina uusaasta puhul laste jaoks kõige toredam?
Ma tahaksin öelda, et lastel on väga pikk koolivaheaega, aga KÕIGE toredam asi vist on õnneraha saamine, mida nimetatakse hongbao’ks. See on väga vana traditsioon, kus vanemad sugulased annavad lastele raha, et soovida neile tervist ja head õnne.
Mis on sinu Hiina sodiaagimärk ja kas see sobib sinu iseloomuga?
Minu Hiina sodiaagimärk on hobune. Ma arvan, et see sobib minu iseloomuga hästi, sest ka mina armastan maailma avastada, olen julge ja mulle meeldib edasi liikuda ning joosta oma unistuste poole.
Mida arvatakse Hiinas tulihobuse aasta kohta, mis nüüd veebruaris algab?
Ma arvan, et tulihobuse aastal võib eri kohtades olla erinev tähendus, aga minu kodukohas peetakse seda väga heaks aastaks. Tuli on Hiina kultuuris hea märk ning hobune sümboliseerib liikumist ja energiat. Nende kahe kooslus tähendab väga head ja sujuvat uut aastat.
