Raamatu peategelane on 13-aastane Magali Weill, kes on oma vanuse kohta liiga
pikk. See teeb Magalile pahameelt, sest kes küll tahaks suudelda nii pikka inimest?
Tema vanem õde Malve peab päevikut ja kirjutab sinna kõike endast ja oma
muredest. Kui Magalile kingitakse sünnipäevaks päevik, tundub see talle algul
äärmiselt mõttetu, kuid siis otsustab ta hakata kirjutama oma naabruskonna
inimestest. Magali päevad on tegemisi täis. Kuna tal on kodus igav ja ta armastab
koeri, jalutab ta ka külmadel talvepäevadel samas kortermajas elava suurpere
koeraga, kellega neil pole üldse aega tegeleda. Kõige enam pakuvad neiule seltsi
aga väga vana härra Krekler, kes otsustab hakata surema, ning tema üsna tüütu
lapselapse Kieran.
Kuna õpin ise Waldorfi koolis, oli toredaks üllatuseks, et ka raamatus tuli Waldorfi
kool teemaks. Ma polnud seda raamatus varem kohanud. Kindlasti saavad
raamatust tuge need, kes peavad end liiga pikaks. Kuna raamatu lõpp oli küllaltki
kurb, siis ma väga väikestele seda ei soovita.
Autor on Nikola Huppertz.
Saksa keelest tõlkis Eve Sooneste.
Tutvustas Miina Johanna Karolin, Johannese Kool Rosmal.
