Vastab raamatu „Koolipõlgurid“ kirjutanud Ester Urbala.
Kuidas tuli mõte kirjutada raamat „Koolipõlgurid“?
Mõte tuli ühel sügisel ja unistades. Mida pimedamaks päevad venisid, seda rohkem torkas mulle pähe küsimus, et mis oleks kui … homme ei peaks enam
tööle või kooli minema ja võiks teha, mida tahad. Raamatu kirjutamise ajal oli mul suur soov, et lugejal oleks tore. Et ta satuks maailma, mis erineb tema
igapäevast ja et nalja saaks ka. Et selles maailmas poleks ei kooli ega tunniplaani ja oma päevi saaks veeta nii, nagu süda ütleb.
Milline koolilaps ise olid? Kas koolifänn või -põlgur :)?
Pigem fänn. Mulle tegelikult meeldis koolis. Mul läks seal hästi. Lahedad sõbrad olid ümberringi ja kogu aeg toimus midagi. Olime ise ka üsna aktiivsed korraldajad. Aega jagus (äkki seepärast, et sotsiaalmeediat polnud?). Suur pabistaja olin küll. Nii et kui mõni kontrolltöö tulemas oli, võisin pool ööd õppida, kuni lõpuks tuli ema ja ütles, et aitab küll. Tal oli tuline õigus.
