Mõista-mõista kes see on: sile kui siid, okkaline kui ohakas, ümmargune
kui kera.
Muidugi on see tänavune tegija looduses, Eesti 2026. aasta loom siil!
Eestis elab kahte liiki siile: harilik siil (Erinaceus europaeus) ja
kaelussiil (Erinaceus roumanicus). Harilik siil on levinud üle kogu
Eesti, kaelussiili võid suurema tõenäosusega kohata just Lõuna-Eestis.
Meie kahe siililiigi eluviis ja ka välimus on üsna sarnased. Nende
eristamiseks tuleb neile lihtsalt otsa vaadata. Kõige paremini saab kahel
liigil vahet teha just näo ja rindmiku järgi. Hariliku siili beežika
karvkattega nägu ehib koonuotsast silmadeni kulgev tumedam vööt.
Kaelussiili nägu on ühtlaselt tumedama karvaga, rindmiku juures paistab
aga heledam kaelus.
Siilidele meeldib elada inimeste läheduses. Asulates, parkides ja
koduaedades leidub siilidele nii toitu kui ka võimalusi peitu pugeda.
Soojemal aastaajal võime eriti õhtuhämaruses märgata siili aianurgas
oma asju ajamas või tänaval ühest hoovist teise tatsamas. Kui näed üht
turritavat ja turtsuvat okaskera, siis ilmselt on siil tundnud end
ohustatuna. 2026. aastal kogutakse ka siilivaatluste tulemusi, et oleks
parem ülevaade hariliku siili ja kaelussiili levikust Eestis. Millal sina
viimati siili nägid?

Kas teadsid?
● Siili selga katab ligikaudu 6000 nõelteravat okast.
● Siilide haistmine ja kuulmine on väga hea. Terava silmanägemise
poolest nad just tuntud ei ole.
● Siilidel on suve jooksul kuni kaks pesakonda poegi. Poegade eest
hoolitseb emasiil.
● Siilid magavad talveund, mis võib Eestis kesta lausa oktoobrist
aprillini.
● Siilid elavad looduses keskmiselt kolmeaastaseks, kuid võivad
elada ka märksa kauem, kuni kümneaastaseks.
● Kõige tavalisem lemmikloomana peetav siililiik on Aafrika
kääbussiil. Eesti looduses elavad siilid on metsloomad ja neid ei
tohi kodus pidada.

Euroopa siil kaitsepositsioonis
Okkaline abiline
Koduaedades on siilid meile igati kasulikud kaaslased. Nad toituvad
peamiselt aiapidajate nuhtlustest, näiteks maitsevad neile nälkjad ja
teod. Siili menüüsse kuuluvad ka putukad, vihmaussid, konnad,
sisalikud, väiksemad maod ja hiired. Sügiseti võib siil maiustada aias
maha kukkunud marjade ja puuviljadega.
Siilisõbralik aed!?
- Sügisel valmistuvad siilid talveuneks. Aianurka jäetud oksa- ja
lehehunnikud on neile turvaline paik, kuhu endale pesa teha ning
kus end kerra sättida ja talv üle elada. - Siilid on tänulikud, kui neile pakutakse joomiseks värsket vett. Ja
ikka madala servaga anumas, näiteks taldrikul. - Siilid oskavad küll ujuda, kuid järskude kallastega veesilmast ei
pruugi nad välja pääseda. Siili jaoks saad sinna tekitada väikese
kaldtee. - Kuigi koerad võivad tahta siiliga sõbralikult mängida, siis püüa
vältida nende ninapidi trehvamist – viga võivad saada mõlemad.
Kui näed siili, kes on saanud viga ja vajab abi, võta ühendust Siilipusa
MTÜ või Eesti Metsloomaühinguga. Nemad oskavad juhendada,
kuidas edasi tegutseda.
Siilielu tutvustas Greete Horn





