Selle aasta esimeses numbris tutvustavad raamatuid Sonja Kruusvall, Sebastian Pukk ja Amanda-Airiin Klaar.
„Me kolime ära“
Tiiu Kitsik
Raamatu peategelane on Luise. Tema pere elab alguses Eestis, ühel päeval aga on laual pannkoogid ja Luise saab aru, et asi on kahtlane. Ema teatab, et nad kolivad Saksamaale. Saksamaal saab Luise endale oma toa ja rääkiva maja. See on selline robotmaja, kes kogu aeg targutab. Ja isa lubab, et ta saab ka kodulooma. Tema uus pinginaaber on Elsa. Ta on väga tore, kuid kunstitunnis peab Elsa istuma Heidiga ja Luise ühe Erikuga. Nad joonistavad üksteisest naljapildid ja siis ka korralikud pildid ja pärast saavad sõpradeks. Nad korraldavad koolis laada, et kasside varjupaigale annetada. Luise teeb küpsisetordi ja see maitseb kõigile nii väga, et kokad arvavad, et seda võiks kooli sünnipäevalgi pakkuda. Luise juhatab koogivalmistamist ja tunneb ennast nagu tõeline väejuht. Ja siis juhtub veel toredaid asju, millest peate ise lugema!
Mulle meeldis see raamat, eriti meeldis rääkiv maja, kes kogu aeg targutas. Ühel päeval tuli Luise koju ja nägi, kuidas ema lausa tülitses majaga. Raamatu autor Tiiu Kitsik on tore kirjanik! Ta on kirjutanud raamatusse loo ja joonistanud pildid. Mulle tõesti meeldisid need. Mul on teisi tema raamatuid ka.
Sonja Kruusvall, Vanalinna Hariduskolleegiumi 2. kl
„Penny joonistab parimat sõpra“
Sara Shepard
inglise keelest tõlkinud Reti Maria Vahtrik
Raamatu tegelased on huvitavad, erilised, naljakad ja toredad. Nad on üksteistega sõbralikud, aga siis lähevad Penny ja Violet tülli, kuna Violet hakkab aega veetma kooli kõige populaarsema tüdruku Rileyga. Violet hakkab Pennyt titekaks kutsuma. Nii nad lahendavad tülisid ja enda emotsioonidega seotud probleeme. „Penny joonistab parimat sõpra“ on vahel naljakas ja vahel ka päris tõsine. Raamat on eriline oma õpetlike sündmuste ja naljakate olukordadega. See on kirjutatud päevikuna, mille Penny on pühendanud oma koerale Cosmole. Minule meeldis koht, kus Penny sõber Maria võistles õigekirjavõistlusel, kuid jäi teiseks ja oli kurb. Mulle meeldis see koht sellepärast, et kõik lohutasid Mariat ja ütlesid, et nemad ei teadnud pooli sõnu.
Minule tekitas see raamat õpetliku, õnneliku ja vahel ka kurva tunde. Sellise tunde tekitasid mulle raamatu sündmused ja tegelaste mõtted.
Amanda-Airiin Klaar, Osula Põhikooli 6. kl
„Ingmar ja meri“
Mari Teede
Illustraator: Marja-Liisa Plats
Peategelane on poiss Ingmar, kelle vanemad lahutavad ja kes kolib koos emaga elama väiksesse majja Koplis. Ingmari esimene koolipäev möödub sujuvalt nagu vanas koolis Mustamäel. Teisel päeval päästab ta rannas vana mehe Mattiase elu, kuid ei räägi sellest kellelegi. Pärast Mattiase elu päästmist kiindub Ingmar meresse. Ingmar läheb järgmisel päeval kooli ja avastab, et vihikud ja õpikud on märjad – ta oli asetanud need rannas Mattiase pea alla. Koolis saab ta selle eest küll märkuse, kuid siis tuleb talvevaheaeg ja Ingmarile saabub külla tema isa. Isa tahab teada, kuidas Ingmaril koolis läheb, ning Ingmar peab kõik südamelt ära rääkima. Isa on poja üle uhke ja kingib talle jõuludeks tahvelarvuti. Emale see kink väga ei meeldi, sest neil oleks vaja raha toidu, mitte tahvelarvuti jaoks. Ühel päeval kooli jõudes avastab Ingmar, et tema pinginaabriks on tulnud uus õpilane – Tuule. Ingmar saab temaga kohe heaks sõbraks. Sellele aitab suuresti kaasa ühine koolitee. Ühel päeval lähevad Ingmar ja Tuule jälle koos kooli ja näevad Rainerit, kes tavaliselt on väga vali ja jutukas, aga seekord on kurb ja vaikne. Tunni alguses selgub, et Raineri sõber on ära kolinud ja läinud teise kooli. Rainer hakkab Ingmari ja Tuulega juttu rääkima, sest ta istub nende taga, ja nad saavad sõpradeks. Jällegi aitab sellele kaasa ühine koolitee, mis muudab nad ühtseks kambaks. Mis edasi saab, seda loe juba raamatust!
Sebastian Pukk, Tallinna Reaalkooli 5.b kl
