Minu vanaisa, olümpiavõitja Aavo Pikkuus

 

Tekst Samuel Künnapuu, Vastseliina Gümnaasium
Fotod Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi kogust

 

Juba kaheteistkümnendat korda korraldati üleriigilist väikeste kodu-uurijate konkurssi. Mina võtsin sellest osa teist korda. Sel korral oli konkursi teema „Terves kehas terve vaim“ ja mina kirjutasin töö oma vanaisast AavoPikkuusist, kes oli jalgrattasportlane.

 

Jalgrattahuvi algus


Vanaisa Aavo on sündinud Võrumaal, kuid viieaastasena kolis ta perega Tartusse. Vanaisa proovis mitut spordiala, nagu maadlus, ujumine, suusatamine, jooksmine. Talle meeldis väga ka jalgrattasõit, aga jalgrattad olid tol ajal väga kallid. Vanaisa on meenutanud, et pidi üheksa-aastasena terve suve kõplama, et saada endale kolmekäiguline jalgratas Sputnik. Ta jäi ükskord isegi kõblates põllule magama, aga väga tahtis seda ratast saada. Jalgrattasõit meeldis talle nii väga, et ta hakkas käima ka jalgrattatrennis. 12-aastaselt alustas ta jalgrattasõidu treeninguid Tartu Kõrgemas Spordimeisterlikkuse Koolis. Kaks aastat hiljem liitus ta Nõukogude Liidu Dünamo spordiklubiga. Saab öelda, et siis alustas vanaisa Aavo oma tõsisemat sportlaskarjääri. 

 

Rutiin on oluline


Hommikuti ärkas vanaisa kella kuue ajal, sest enne koolipäeva algust pidi 30 minutit jooksmas käima. Lisaks sellele läks ta igal hommikul kolm kilomeetrit jalgsi kooli. Vanaisa tegi endale tegevuste graafiku ja sai selle abil kõigega hakkama. „Hästi palju oli rutiini ja oi kui igav see oli! Aga see oli äärmiselt oluline,“ ütles ta hiljem. Sportlase jaoks on lisaks liikumisele oluline ka toitumine. Vanaisa sõi viis korda päevas. Põhiline söök oli tol ajal sai, vesi ja suhkur. Seda sõi ta sellepärast, et kiirelt energiat saada. Loomulikult tahtis vanaisa süüa ka liha, kuid seda tol ajal väga saada polnud. Vanaisa on tõdenud, et vahepeal harva oli ikka külmetushaigusi, kuid sport ja
liikumine hoidsid tervise korras. Sporditegemisega kaasnevad ka vigastused. Neid oli vanaisal väga palju. Jalgrattaspordis ilma kukkumiseta ei saa.

 

Visadus ja tahtejõud


Kui vanaisa sõitmisega tõsisemalt tegelema hakkas, oli ta oma kaaslastest noorem ning teised sageli võitsid teda. Vanaisa oli küll kurb, kuid sai sellest jõudu aina juurde. Visadus ja tahtejõud on kaks sõna, mida vanaisa korduvalt ütles. Jaanuaris 1970 pidi vanaisa esmakordselt ise sõitma Pitsunda laagrisse. Vene keelt ei osanud ta siis sõnagi, kuid 22 laagripäevaga sai selle selgeks.
Treenida tuli umbes kuus päeva nädalas. Alguses üks tund päevas, siis juba poolteist ning suuremana juba kolm tundi päevas. Kui keha ja vaim olid trennitegemisest väsinud, oli taastumiseks parim uni. Sageli käis vanaisa ka ujumas, see oli tol ajal massaaži eest.

 

Mis on motivatsioon?


Vanaisa on tõdenud, et vahepeal siiski kahtles, mille jaoks ta seda teeb. Eriti siis, kui ta mitu korda järjest kukkus ja end liigutadagi ei saanud. Kui ta aga terveks sai, oli see kõik ununenud ja vanaisa oli jälle innuga trennis tagasi. Vanaisa on öelnud: „Motivatsioon ongi tahtmine, tahtmine võita.“  Vanaisa nägi palju vaeva, treenis nii oma keha kui vaimu ning seeläbi saavutas oma sportlaskarjääri jooksul suurepäraseid tulemusi: 1976. aasta Montréali olümpiamängudel võitis ta 102,5 km meeskonnasõidus Nõukogude Liidu meeskonnas kuldmedali.  Minu vanaisa tegeles jalgrattaspordiga aastatel 1968–1982. Läbis selle aja jooksul jalgrattal 243 750 km ehk kuus tiiru ümber maakera! Lisaks on vanaisa teeninud palju medaleid ja palju muud tunnustust.

 

Võistlusstarte tegi vanaisa 1109. Esimese koha võitis ta 267. korral. Vanaisa eluteest ja sportlaskarjäärist on 2012. aastal ilmunud ka raamat „Aavo Pikkuus, kurat rattasadulas“, kust saab veelgi rohkem tema kohta teada.    Uurimistööd tehes õppisin, et kui oled hästi valmistunud, toetatud vaimuga ja positiivne, siis suudad sa kõike! Oma uurimistöö lõpetasin vanaisa mõttega:
„Sinu tugevust ei hinnata mitte selle järgi, kui kaua sa peale kukkumist maas lamad, vaid selle järgi, kui kiiresti sa püsti tõused.“ Vanaisa oli veendunud, et just sport on see, mis aitab terves kehas hoida tervet vaimu. Ja mina olen temaga nõus.

lk01Ekaas