Lilla kübarnarmik

Tekst Indrek Sell

Mükoloogid ehk seeneteadlased on valinud juba viiel korral aasta seene. Eelmise aasta lõpus valiti 2021. aasta seeneks lilla kübarnarmik, ladina keeles Hydnellum fuligineoviolaceum. Lilla kübarnarmiku nimi oli varem lilla põdramokk. Enamasti on põdramokkade (ladina keeles on selle seeneperekonna nimi Sarcodon) viljakehad jässakad, tugevad, suure jala ja kübaraga ning pruuni värvi. Leidub inimesi, kes peavad põdramokki headeks söögiseenteks, kuid teiste arvates on
need liiga kõvad või kibeda maitsega. Männi-põdramokka, omapärase maitse ja välimusega seent kasutatakse ka näiteks villase lõnga värvimiseks, sest see annab lõngale sinise tooni.


Peeti varem põdramokaks


Varem liigitati seeni väliste tunnuste alusel. Põdramokkade ja kübarnarmikute puhul vaadati näiteks kübara suurust ja kuju, alapinna narmaste pikkust, mikroskoobi all nähtavate eoste suurust ja kuju. Nii peeti kübarnarmikut põdramokkade alla kuuluvaks, mistõttu tema ladinakeelne nimi ei olnud mitte Hydnellum fuligineoviolaceum vaid Sarcodon fuligineoviolaceus. Seoses molekulaarbioloogia arenguga ning võimalusega uurida liikide põlvemist ja saada teada nende DNA-järjestus on ilmnenud aga asjaolu, et varem lillaks põdramokaks peetud seen on lähemalt suguluses hoopis

kübarnarmikutega. Ka mitmeid teisi varem põdramokaks peetud seeni on seetõttu hakatud pidama kübarnarmikuteks.


Seene välimus

Nagu väga paljud ülejäänud seened, koosneb ka lilla kübarnarmik viljakehast (seene maapealne osa) ja mullas asuvast seeneniidistikust ehk mütseelist, mida meil ei õnnestu palja silmaga näha. Sarnaselt paljude söögiseentega on ka lilla kübarnarmiku viljakeha jala ja kübaraga. Kui aga näiteks kukeseentel on kübara alapinnal voldid ja puravikel torukesed, siis kübarnarmikute kübara alapinnal on narmad. Narmastel arenevad seeneeosed, mille abil seen levib. Eosed on umbes viis mikromeetrit pikad ja neid on võimalik näha vaid mikroskoobi all.


Omapärane värv

Kui ülejäänud kübarnarmikute viljakehad on enamasti pruunika värvusega, siis lilla kübarnarmik on nende hulgas kahtlemata omapärane: pealt pruunika seenekübara värvuses on märgata tumesinist tooni. Alaküljel olevad kuni poole sentimeetri pikkused narmad on aga pruunikad või lillakad. Kui teha noaga läbilõige seene viljakehast, on kõikjal näha tumesinist või lillakat tooni – see eristab teda teistest kübarnarmikutest. Lilla kübarnarmiku värskeid viljakehi võib leida vaid septembris ja oktoobris.

 

Haruldane ja ohustatud seen

Lilla kübarnarmik kuulub looduskaitsealuste liikide I kaitsekategooriasse. Ohustatud liikide Eesti punases nimestikus on see aga arvatud äärmiselt ohustatud liikide kategooriasse. Ta kasvab maapinnal okaspuude ligiduses loo- ja nõmmemetsas. Kõik seni teadaolevad leiukohad paiknevad läänesaartel: Saaremaal, Vormsil ja Hiiumaal. Seent on otsitud ka näiteks Raplamaa loometsadest, ent seni pole teda Mandri-Eestist leitud. Lilla kübarnarmik on meie looduses haruldane: tema leiukohti on kogu Eestist teada vaid kaheksa. Kuna ta on haruldane ja looduskaitse all, tuleks seene viljakehad jätta korjamata.

 

Hea Laps 2021/11