Tuttlõoke

Tuttlõokesi elab Eestis vähe. Õigemini on nad siin üpris haruldased. Või ei torka lihtsalt silma. Asi on selles, et pähe turritama ning kuna ja suvel avamaastik tihedalt täis, võib mõni tuttlõoke nende vahel märkamata jääda küll. Kuigi, kui lõokesele näkku vaadata, põldlõokesed kipuvad tutti neid on kevadel siis tuttlõokese nokk on põldlõokese omast oluliselt võimsam. Ka tutt on tuttlõokesel pikem: lidusse lastuna jääb see tal pikalt üle kukla, põldlõokesel sulandub aga pähe nii, et otsa näha ei jää.

Jääb vahel talveks siia

Tuttlõokeste vähesuse juures on huvitav see, et ikka kipub mõni neist talveks meile kohale jääma. Näiteks Eesti juubeliaastal veetis üks tuttlõoke talve Viljandi linnas, kus kümned linnuhuvilised teda vaatamas käisid. Aasta hiljem oli mul aga õnne leida üks tuttlõoke 4. jaanuari hommikul kodulähedase farmi taguselt sõnnikuhunnikult. Sellest LääneVirumaal asuvast farmist sai koht, kus linnuhuvilised hakkasid tuttlõokest vaatamas käima. Ja seal ta oma talve veetiski, suuremalt jaolt just selsamal sõnnikuhunnikul. Ju pakkus see piisavalt nokapärast, igal hommikul lükati sinna farmist värsket kraami.

Eelistab liivaseid paiku
Mullu kevadel kohtasin korra tuttlõokest sellesama farmi juures. Hakanud lõokestele rohkem näkku vaatama, nägin üht veel Tallinna-Narva maantee remonditava teelõigu ääres ning üht Sagadi mõisa lähedal teeservas. Poolkõrbe- ja stepialadelt pärit linnuna eelistabki tuttlõoke liivaseid paiku, talle sobivad ka jäätmaad ja ehitusplatsid. Maanteede ja raudteede servad on just sellised kohad. Sagadi lõokesel käisin hiljemgi külas ning leidsin ta põldlõokeste seast alati üles. Kord õnnestus jälgida isegi mängulist käitumist, mil isaslind emase ümber tiirutades ilmatuma uhkeid hüppeid tegi. Vahepeal tõusis õhku laulma, siis laskus maapinnale kaasa ette hüppama. Nii mitu korda. Pildistamiseks oli linnuke siiski liiga kaugel ning pildile õnnestus tuttlõoke saada kevadel hoopis Hispaanias Mallorca saarel.

Pärit lõunast

Tuttlõoke ongi pärit lõunast, meist põhja pool on ta väga juhuslik külaline. Kui Eestis pole õnne tuttlõokest kohata, tasub Lõuna-Euroopas reisides tähelepanelik olla. Ise olen kohanud neid ka Küprosel Larnaca lennujaama ümbruses. Sarnaselt varblastega siblisid seal ringi. Tore on jälgida, kuidas tuttlõoke oma tugevat nokka ratsionaalselt ära kasutab. Ta uuristab putukaid ja seemneid otsides pinnasesse augukesi ning seemneid leides püüab neid noka vahel purustada või vastu kõva pinnast tagudes lõhestada. Ka suuremaid putukaid töötlevad nad sarnaselt: löövad vastu kõva pinnast või kivi, nii et viimastel pudenevad lausa tiivad küljest.

Pesa maapinnal
Oma pesa ehitavad tuttlõokesed mõistagi maapinnale ning liivasesse pinnasesse meeldib neil ka ööbimiseks jalgadega siblides ja kehaga pööreldes lohukesi uuristada. See refleks on nii tugev, et neid on nähtud üritamas uuristada lohukesi ka lamedatele katustele, kus see mõistagi ei õnnestu. Aga tuttlõokese pesi olla KeskEuroopas küll lamedatelt katustelt leitud. Meil Eestis pole teadaolevalt juba aastaid tuttlõokeste pesi nähtud, aga kindlasti neid siin mõni paar pesitseb. Neil on kombeks kaks pesitsuskorda suve jooksul. Kusjuures munade haudumine on emaslinnu töö, aga laste eest hoolitsevad mõlemad vanemad.

Peep Veedla