Kui taim kasvab, siis kust saab ta materjali, et end kasvatada – taim muutub ju
järjest raskemaks! Kust see raskus tuleb? Mullast? Ei, hoopis õhust. Taimed
kasutavad kasvamiseks süsihappegaasist (CO 2 -st) eraldatud süsinikku (C), mida
teevad päikeseenergia ja vee abil. Selle käigus jääb neil üle hapnik (O 2 ), mida
meie vajame hingamiseks. Mullast saavad taimed küll olulisi aineid, kuid väga
väikesel hulgal – need on pigem abistavad ained, suurem osa taime massist
tuleb ikka süsinikust. Küll saavad taimed mullast vett, mis on samuti täitsa
oluline osa nende raskusest.

Kuidas kasvatada? Tee ise!
 


Endale toidu kasvatamine on üks toredamaid tegevusi ning praegu on hea aeg
midagi kasvama panna. Kui sul on aed, siis on võimalusi muidugi palju, aga
proovime, kuidas kasvatada pisirohelisi oma aknalaual. Pisirohelised (inglise
keeles microgreens) on taimevõrsed, mida on lihtne kasvatada, mis maitsevad
hästi ja on väga tervislikud!

 


Kasvatamiseks läheb vaja

1. karpi (võib olla õhukesest plastist, nt salatikarp),
2. mulda,
3. seemneid (võiksid olla orgaanilised, sest tavalised seemned on tihti
mürgiste ainetega koos. Sobivad näiteks herned, redise- ja
peediseemned).
4. Kasuks tuleb veeprits.
Mida teha?

1. Tee karbi alla augud, et üleliigne vesi saaks välja voolata (võid abi
paluda, augu tegemiseks läheb vaja jõudu ja tuleb olla ettevaatlik, et
endale viga ei teeks).
2. Pane karpi umbes kolm sentimeetrit mulda ja aja ühtlaselt laiali. Tee
muld mõnusalt niiskeks.
3. Raputa seemned mullale laiali ‒ seemneid võib olla tihedalt, aga päris nii
paksult pole mõtet panna, et mulda üldse näha pole.
4. Raputa peale õhuke kiht mulda – piisab, kui see katab seemned napilt ära.
5. Aseta karp aknalauale, jälgi, et kardinad ei varjaks seda päikesevalguse
eest.
6. Kasta 2‒3 korda päevas, nii et muld oleks niiske, aga mitte märg.
Kindlasti kasta hommikuti!
7. Paari päeva pärast peaks seemned idanema, umbes kümne päeva pärast
on pisikesed võrsed valmis söömiseks (need võib kääridega ära lõigata).

 

 

Kuidas taimed teavad, et peavad kevadel kasvama hakkama?


Taimed küll ei tea, mis kuu parajasti on, aga ei peagi teadma. Nad hakkavad
kasvama siis, kui olud muutuvad neile sobivaks: muld sulab üles ja soojeneb.
Kusjuures on olnud aastaid, mil puudel paisuvad pungad juba jaanuaris, sest talv
on lihtsalt nii soe. Halvim on taimede jaoks aga see, kui pikale soojale
perioodile, mis paneb nad kasvama, järgnevad suured külmad. Sellisel juhul on
taimedel oht saada külmakahjustusi ja pärast seda ei kasva nad nii hästi. Näiteks
viinamarjaistandustes kaitstakse vahel viinamarja taimi külma eest nii, et
süüdatakse ööseks nende ridade vahele tõrvikud, mis hoiavad suurema külma
eemal.

 

Kuidas võitlevad taimed kahjuritega?


Paljudel taimedel on oma viisid, kuidas end kaitsta. Näiteks võib taim toota
mürgiseid aineid või kasvatada okkaid, et suured loomad teda ei sööks. Samas

kaitseb looduses taimi enim hoopis toiduahel. Nimelt on peale tippkiskjate kõik
putukad ja loomad kellegi sööjad, aga samas ka ise kellegi teise toit. Kui
kahjureid on palju, tähendab see, et nendest toituvate loomade toidulaud on
rikkalik ning ajapikku saab neid rohkem ‒ kuni neid on piisavalt selleks, et
kahjurite arv jälle langeks. Inimesed peavad oma taimi aga kahjurite eest
kaitsma, sest nende kasvandustes puudub looduse tavaline mitmekesisus ning
kahjurite hävitamiseks ei pruugi seal jaguda looduslikke vaenlasi.