Ilmselt oled kuulnud, et igal aastal valitakse aasta tegijad Eesti looduses.
Sealhulgas valitakse ka aasta loom. Aasta 2021 loomaks on kuulutatud rott.
Maailmas on kokku 65 rotiliiki. Eestis elab neist kaks.

 

Kastikestes:
Nimi: kodurott (ladina keeles Rattus rattus).
Välimus: ülinunnu, suurte silmadega, suurte ja veidi piklike kõrvadega, terava
ninaga.
Saba: peenike, alati kehast pikem, karvutu.
Kasukas: pruunikashall või mustjas.
Lemmiktoit: eelistab taimetoitu (mitmesugused viljad ja seemned), sööb ka
loomset toitu.
Haistmine:⭐⭐⭐⭐⭐

Kuulmine:⭐⭐⭐⭐⭐

Nägemine:⭐
Ronimine:⭐⭐⭐⭐⭐

Ujumine ja sukeldumine:⭐

 

Nimi: rändrott (ladina keeles Rattus novegicus).
Välimus: nunnu, veidi suurem ja jässakam, silmad ja kõrvad pisemad kui
kodurotil.
Saba: veidi jämedam, alati lühem kui loom ise, karvutu.
Kasukas: hallikaspruun.
Lemmiktoit: kõigesööja, aga eelistab liha (ussid, limused, kala).
Haistmine:⭐⭐⭐⭐⭐

Kuulmine:⭐⭐⭐⭐⭐

Nägemine:⭐
Ronimine:⭐⭐

Ujumine ja sukeldumine:⭐⭐⭐⭐⭐

 

Kodurott on hea ronija. Looduses elaks ta peamiselt puude otsas. Eesti
looduses pole kuigi tõenäoline kodurotiga kohtuda, kuna siinne kliima on talle
liialt külm ning seetõttu eelistab ta hoida inimasustuse lähedusse. Pööningutel
on suurem võimalus kohtuda just mustja kasukaga kodurotiga.

Rändrott elab looduses veekogu ääres. Ta on osav ujuja. Rändrott saab meie
kliimas kenasti hakkama ka külmemate ilmadega, kuid talveks poeb meeleldi
mõnda keldrisse sooja. Seega, kui kohtad keldris hallikaspruuni rotti, võid olla
üpris kindel, et tegu on rändrotiga. Kui teie majas elab juba rändroti perekond,
siis ei tasu muretseda ‒ võõraid rotte nad majja ei luba. Rotid kaitsevad oma
territooriumit!

Kodurott on algselt pärit Indiast. Arvatakse, et koduroti tõid Eestisse 13.
sajandil ristirüütlid. Peagi levis ta juba üle kogu Eestimaa. Rändrott arvatakse
pärinevat Kesk-Aasiast või Hiinast. Rändrott jõudis Eestisse ilmselt kaubateid
mööda inimese abiga alles 18. sajandi lõpus. Nüüdseks on suurem ja
agressiivsem rändrott paljudes piirkondades koduroti välja tõrjunud.
Kuigi kodu- ja rändroti välimus on üsna sarnane, on neil veidi erinev eluviis.
Võib vist öelda, et Eestis elavad rotid oma suurima vaenlase – inimese – kodus.
Nad on inimkaaslejad, kes tekitavad keldrites või panipaikades tihti suurt
pahandust.

Rotid oskavad kõike – ujuda, hüpata, joosta ja ronida. Kui rotil on väga kiire,
liigub ta hüpetega. Hüpetel abistavad teda tugevad tagajalad, mis on
esikäpakestest tunduvalt suuremad. Oma väikestele esikäppadele rott lihtsalt
maandub. Pikk saba on kiireks liikumiseks hädavajalik. Saba aitab rotil

tasakaalu hoida. Kui rotil puuduks saba, teeks ta õhus paar kukerpalli ja võiks
päris valusalt kukkuda. Sabal on veel mitu olulist rolli: saba abil saab rott ennast
ujudes suunata, samuti on saba abiks ronimisel.

Rotid kuulevad väga hästi. Nad kasutavad omavahel suhtlemiseks
ultrahelisagedusi. Arvatakse, et eri ultrahelisagedustel piiksumine ja susisemine
tähistab erinevaid emotsioone. Rottidel on ka hea haistmismeel. Inimene on
aretanud ja treeninud rotte lõhna abil tuvastama näiteks maamiinide asupaika.
Rottide nägemismeel on seevastu üpris kehvasti arenenud. Rott näeb uduselt ega
suuda hästi tajuda esemete kaugust. Ruumi paremaks tunnetamiseks on tal abiks
vurrud.

Alates 19. sajandist hakati kasutama rotte teadusuuringutes. Rändrottidest
aretati laborirotid. Katseloomadena kasutatakse neid praegugi. Ühel hetkel
aretati laborirotist aga lemmikloom. Võib-olla on sul mõni sõber, kes peab
kodus rotti? Või on sul endal kodus lemmikuks rott? Lemmikloomadena
peetaksegi just kodustatud rändrotte. Pika aretamise käigus on inimkartlikest
rändrottidest saanud sõbralikud lemmikloomad.

 Sinu võimalus, väike teadlane! Kas sinu kodukandis elab mõni metsik
ränd- või kodurott? Anna oma vaatlusest märku ja aita sellega suuri
teadlasi. Praegu on koostamisel Eesti imetajate levikuatlas. Kui kohtad
mõnd rotti, siis saada vaatlusandmed ja võimalusel ka foto rotist aadressil
rott@tallinnzoo.ee. Lisainfot leiad looduskalender.ee.

Tekst Looduse Akadeemia

Fotod Adobe Stock